Sloveenias.

Aeg läheb nii kiiresti, et kohe kuidagi ei jõua blogi kirjutamiseni.   Koolitöid on teha vaja, ilmad on nii ilusad, et kisub õue kogu aeg... ja sinna see aeg kaobki.
Ühel nädalavahetusel käisime Sloveenias.   Zagrebist on Ljubljanani (pealinn) mööda kiirteed ainult natuke üle tunni sõita.   Kuna juba kord siin regioonis oleme, siis proovime ka lähedal asuvaid riike külastada.   Ei hakka ju lihtsalt niisama Sloveeniasse tulema!   Kuid tasuks!   Sloveenia on väga mitmekesse loodusega ilus ja armas väikene riik (2 korda väiksem kui Eesti).  Ega ma enne reisi (ja internetis sihtkohaga tutvumist) Sloveenia kohta suurt midagi ei teadnudki.   Näiteks seda, et Sloveenia on Euroopa Liidu uutest liikmetest (alates 2004 ühinenud) kõige edukam ning majanduslikult heal järjel.   (http://en.wikipedia.org/wiki/Slovenia)
Igatahes Horvaatiaga võrreldes on vahe silmaga nähtav!   Majad on korras, põllud kenasti haritud ja kõik tundub kuidagi akuraatne.
Ljubljana vanalinn on hästi ilus, korras ja kompaktne.   Värvilised majakesed, purskkaevudega väljakud, munakiviteed, läbi linna voolav maaliline jõgi.   Kõik see jätab muinasjutulisena mõjuva mulje!   Küllap aitab kaasa ka see, et linn ise, oma 270 tuhande elanikuga, on suhteliselt väike.   Linna keskel kõrgub Grajski grič nimeline mägi, mille tipus asub 12. sajandil rajatud kindlus/ loss (http://en.wikipedia.org/wiki/
Ljubljana_Castle).

Ronisime ka mäe otsa lossi kaema.   Teekond altlinnast üles võttis umbes 15 minutit ja ajas täitsa võhmale.
Lossihoovi ja ka mõndade ruumidega tutvumine oli rahvale tasuta.   Need, kes tahtsid torni ronida, pidid aga 4 euro eest pileti lunastama.   Sama piletiga sai ka paari näitust/ väljapanekut külastada.   Kogu lossi maa-ala oli kenasti säilinud ja korda tehtud.   Soovijad said lisaks kultuuri(ajaloo) nautimisele ka väliterassidel erinevaid jooke tellida või siis niisama jalgu puhata.

Meie otsustasime loomulikult torni kasuks.   Trepp väga pikk ei olnudki, kuid see-eest väga omapärane ning kaunis.

Tornist avanev vaade on kindlasti piletiraha väärt!   Kahjuks oli ilm natuke pilvine ja põhjapool asuvaid Alpide (Julijske Alpe) lumiseid tippe me seekord ei näinud.  Sealne kõrgeim tipp ulatub 2864 meetrini.  (http://en.wiki pedia.org/wiki/Julian_Alps)

Pealelõunal võtsime suuna Ljubljanast umbes 70 km loodes asuva Bled (Bljesko jezero) nimelise järve poole.  (http://en.wikipedia.org/wiki/Lake_Bled)    Tegemist on ühe Sloveenia ühe tuntuima  vaatamisväärsusega.   Järv asub maalilises kohas metsade ja mägede vahel.  Taamal paistavad lumised Alpid.  Järve põhjakaldal kõrgel kaljul seisab keskaegne kindlus, mis meenutab pilti muinasjuturaamatust.   Bled'i peetakse üheks maailma ilusamaiks järveks ning sellele on raske vastu vaielda.   Vähemalt mina pole ilusamat veel kohanud!

Fotod on nagu nad on...   Tegelikkuses on järvevesi väga selge ja erk-sinakasroheline.  Lisan ühe pildi internetist ka, et kohast õige mulje jääks.

Kindlusesse ronimine oli paras ettevõtmine.   Läbi metsa kulgev teerada oli üsna pikk ja järsk.   Ametlikult oli rada vist isegi ehitustöödeks suletud, aga meie turnisime ikkagi kuidagi lõpuni.   Käisime lossihoovis ringi ja sattusime veinikeldrile.   Seal oli võimalik endale ise vaadist vein pudelisse "villida".   Asja korraldas lõbus mungarüüs onuke.   Väga vahva idee!   Arvan, et nende veinimüük on päris korralik, sest kõik ju tahavad "omatehtud" veini.   Kogu ettevõtmine oli väga huvitav ja lõbus!  Veinipudel maksis 12 eurot ning kaasa anti ka kohapeal valmistatud käsitööpaberil toimingut kinnitav "tunnistus".

Zadarist Splitini.

See oli vist juba kaks nädalat tagasi kui käisime järjekordselt merd vaatamas.  Mere ääres on väga ilus, aga sinna on kuramuse pikk maa sõita!  Näiteks Zagrebist Zadarini on 300 kilomeetrit.   Kiirteemaks on ka päris korralik - umbes 17 eurot üks ots.
Otsustasime seekord üle vaadata osa Dalmaatsia rannikust, täpsemalt mereäärsed linnakesed Zadarist Splitini.

Zadar on Horvaatia suuruselt 5. linn.   (http://en.wikipedia.org/wiki/Zadar)   Linnaõigused sai ta esmakordselt juba rooma impeeriumi valisemise ajal.   Sellest ajast on pärit ka paljud praegused vaatamisväärsused nagu näiteks vanalinna ümbritsenud kindlusemüür, rooma foorum ning arvukad kirikud ja katedraal.
Zadar'is asub ka kuulus "meriorel", mille konstrueeris 2005 aastal horvaatia arhtekt Nikola Bašič.  Tegemist on omalaadse kaldalt merre ehitatud trepiga, mis lainete toimel harmoonilist heli tekitab.  (http://en.wikipedia. org/wiki/Sea_organ)

Zadar'is me väga kauaks ei peatunud, vaid sõitsime mööda rannaäärseid teid lõunapoole.  Dalmaatsia loodus on osaliselt sarnane kreeka loodusega: maapind on kivine-liivane, kuiv, kõikjal kasvavad oliivi-ja viigipuud, mäekülgedele on rajatud viinamarjaistandused.    Kogu rannaäärne meri on väikesi saarekesi täis pikitud.  Ega avamerd muidu naljalt ei näe kui mõnele saarele ei lähe.
Ööbima jäime väikesesse linna nimega Trogir (http://en.wikipedia.org/wiki/Trogir).   Nagu Aadria mere rannikul asuvatele linnadele kohane, on ka see linnake väga pika ja kirju ajalooga.   Kord valitsesid linna kreeklased, siis roomlased, siis veneetslased ja siis...   Trogir on järjepidevalt linnana toiminud juba 2300 aastat!   Trogiri vanalinn on nagu vabaõhumuuseum!  Avarad väljakud ilusate kirikutega, kitsad plaaditud tänavad, armsad sisehoovid.   Igal sammul on tunda ajalugu!  Trogir on Horvaatia siiani nähtud linnadest vaieldamatult kõige ilusam.

Järgmisel hommikul jätkasime liikumist lõunapoole - Split'ini (http://en.wikipedia.org/wiki/Split,_Croatia)  Split on Horvaatia suuruselt teine linn.  Split on turistide seas tuntud oma arhitektuuri ja ka ilusate randade poolest.   Split'i vanalinnas asub massiivne 3.sajandist pärinev rooma imperaatori Diocletiuse palee.  (http://en.wikipedia.org/wiki/Diocletian%27s_Palace).  Tänapäeval on küll osa sellest hävinenud, kuid tegemist olevat kõige paremini säilinud rooma paleega maailmas.

Split oli kena linn, kuid mina eelistan siiski väiksemaid linnakesi ja külasid.   Suured linnad on kõikjal, väljaspool vanalinna piire, suhteliselt sarnased.
Tagasiteel hüppasime läbi väikesel saarel asuvast Primošten'i nimelisest linnakesest.   (http://en.wikipedia.org/ wiki/Primo%C5%A1ten)   Linnake on omapärane kuna on ehitatud mäe otsa ja hakkab juba kaugelt silma.   16.sajandil türklaste invasiooni ajal ehitati kogu saarekesele ümber kaitsemüür, millest osa on ka tänapäeval alles.
Kuigi oli tegemist pühapäevaga, oli kogu saareke kui väljasurnud.   Ronisime mööda kitsaid tänavaid saare keskel kõrguva kirikuni.   Sealt avanes suurepärane vaade all laiuvale linnakesele ning merele.   Primošten'il võib näha lisaks üldisele huvitavale arhitektuurile ka looduslikust kivist katustega vanu maju ja kõrvalhooneid.   Ma pole selliseid Horvaatias enne näinud.  

Vähemalt on nüüd osake Dalmaatsiast ka ära nähtud!   Dubrovnik'usse me tõenäoliselt ei jõua kuna sinna on Zagrebist ~700 km ja nädalavahetusega 1500 km läbida ei ole eriti huvitav.

Krapinske Toplice

Pole juba tükk aega kirjutada viitsinud....   Eks proovin siis laiskusest jagu saada ja vahepealsed suuremad tegemised kirja panna.
Kaks nädalat tagasi (üle-eelmisel nädalavahetusel) käisime spaas.  Nimelt on Horvaatia põhjaosas Zagorje's üsna palju kuumaveeallikaid ja muud tervendavat vett.  Olime sealt kandist eelnevalt ka läbi sõitnud, aga siis olid veel puud raagus ja ilm muidu inetu.
Valisime oma peatuspaigaks Krapinske Toplice nimelises linnakeses asuva spaa-hotelli "Villa Magdalena" (http://www.villa-magdalena.net/en/).   Krapinske Toplice on maaliliste küngaste vahel asuv väike linnake, mis meenutab mõnesmõttes Toskaanat.  (http://www. krapinsketoplice.com/en/ )  Ega seal peale hotellide ja sanatooriumite suurt midagi polegi, kuid loodus on see-eest suurepärane.  Noh, eks mõni kohalik elab ikka ka :).
Zagrebist on Krapinske Toplice' sse umbes 45 km - ühesõnaga väga lähedal.  Hakkasime juba hommiku-poolikul sinnapoole sõitma, et enne hotelli minekut ka ümbruskonna küngastel ringi turnida.  Linnakese ümber on päris mitu nö terviserada, mis kulgevad mööda orgusid ja mäenõlvu.

Jõudsime enne check-in'i parasjagu ühe umbes 10-kilomeetrise ringi läbi käia.   Tee peal nägime mitut omapärast suvemajakest ehk vikendica't.  Peaaegu igal zagreblasel on suvila kas mere ääres või siis Zagorje's.

Spaa-hotell "Villa Magdalena" on 9 toaga väike 4-tärni hotell, mis asub linna servas mäenõlval.  Saime endale ilusa avara rõduga sviidi, kust avanes lummav vaade alla orule.   Kuna ilm oli suisa suviselt soe, siis nautisime lamamistoolis selle aasta esimesi päikesevanne.   Vannist rääkides, siis igas numbritoas on suur mullivann, kuhu vesi tuleb otse kuumaveeallikatest.  Muidugi saab ka vannist suurepäraseid loodusvaateid nautida!

Paketi järgi oli meile õhtuks ette nähtud 7-käiguline horvaatia kööki tutvustav menüü.  Õnneks olid portsjonid väikesed!  Sellest hoolimata ei jäänud magustoidu jaoks kõhtu enam ruumi ning see serveeriti meile hiljem hotellituppa.   Üks magustoitudest oli kõrvitsaseemneõli kook.   Kõrvitsaseemneõli on sellele regioonile omane ja ülimaitsev.   Lisaks heale maitsele annab see toidule ka erkrohelise värvi.   (Kahjuks pildilt seda näha ei õnnestu...)

Mina olen kõrvitsaseemneõli usku juba mitu aastat.  Eestist pole aga kahjuks rafineerimata õli leida õnnestunud, kuid just sellel on see õige maitse ja kasulikud omadused.   Eks tuleb Horvaatiast lahkudes varusid täiendada :)

Maksimir.

Kuna eilne õhtu oli soe (22 C) ja päikeseline, siis käisime Maksimir'i pargis (http://www.park-maksimir.hr/maksimir_en/Maksimir_ EN.htm) ning loomaaias (http://www.zgzoo.com/en/).    Maksimir'i park loodi juba 18.sajandi lõpus.   Seda loetakse Kagu-Euroopa vanimaks ja ilusamaiks pargiks.   Ja ilus on see tõepoolest!  Natuke meie Kadrioru moodi, aga mitte päris.   Maksimir on kordades suurem ja tuleb tunnistada, et ka ilusam.

Loomaaed oli ka üle ootuste ilus ning huvitav.   Kogu loomaaed oli väga kaunilt haljastatud ning planeeritud - palju tiigikesi, ojasid, ilupuid ja -põõsaid.  Kogu ümbrus ning ka puurid ise jätsid väga loodusliku ning loomuliku mulje.   Päris palju oli ka kohvikuid ning maitsekalt kujundatud puhkekohti.   Täiskasvanu pilet loomaaeda maksab 30 kuna.  PS!  Muide, kuna tähendab nugist :)  Ja-jah, nugist!  Vanasti olla kaupae eest tasutud nugise nahkadega...

solaariumis :)

punane panda