See oli vist juba kaks nädalat tagasi kui käisime järjekordselt merd vaatamas. Mere ääres on väga ilus, aga sinna on kuramuse pikk maa sõita! Näiteks Zagrebist Zadarini on 300 kilomeetrit. Kiirteemaks on ka päris korralik - umbes 17 eurot üks ots.
Otsustasime seekord üle vaadata osa Dalmaatsia rannikust, täpsemalt mereäärsed linnakesed Zadarist Splitini.
Zadar on Horvaatia suuruselt 5. linn. (http://en.wikipedia.org/wiki/Zadar) Linnaõigused sai ta esmakordselt juba rooma impeeriumi valisemise ajal. Sellest ajast on pärit ka paljud praegused vaatamisväärsused nagu näiteks vanalinna ümbritsenud kindlusemüür, rooma foorum ning arvukad kirikud ja katedraal.
Zadar'is asub ka kuulus "meriorel", mille konstrueeris 2005 aastal horvaatia arhtekt Nikola Bašič. Tegemist on omalaadse kaldalt merre ehitatud trepiga, mis lainete toimel harmoonilist heli tekitab. (http://en.wikipedia. org/wiki/Sea_organ)
Zadar'is me väga kauaks ei peatunud, vaid sõitsime mööda rannaäärseid teid lõunapoole. Dalmaatsia loodus on osaliselt sarnane kreeka loodusega: maapind on kivine-liivane, kuiv, kõikjal kasvavad oliivi-ja viigipuud, mäekülgedele on rajatud viinamarjaistandused. Kogu rannaäärne meri on väikesi saarekesi täis pikitud. Ega avamerd muidu naljalt ei näe kui mõnele saarele ei lähe.
Ööbima jäime väikesesse linna nimega Trogir (http://en.wikipedia.org/wiki/Trogir). Nagu Aadria mere rannikul asuvatele linnadele kohane, on ka see linnake väga pika ja kirju ajalooga. Kord valitsesid linna kreeklased, siis roomlased, siis veneetslased ja siis... Trogir on järjepidevalt linnana toiminud juba 2300 aastat! Trogiri vanalinn on nagu vabaõhumuuseum! Avarad väljakud ilusate kirikutega, kitsad plaaditud tänavad, armsad sisehoovid. Igal sammul on tunda ajalugu! Trogir on Horvaatia siiani nähtud linnadest vaieldamatult kõige ilusam.
Järgmisel hommikul jätkasime liikumist lõunapoole - Split'ini (http://en.wikipedia.org/wiki/Split,_Croatia) Split on Horvaatia suuruselt teine linn. Split on turistide seas tuntud oma arhitektuuri ja ka ilusate randade poolest. Split'i vanalinnas asub massiivne 3.sajandist pärinev rooma imperaatori Diocletiuse palee. (http://en.wikipedia.org/wiki/Diocletian%27s_Palace). Tänapäeval on küll osa sellest hävinenud, kuid tegemist olevat kõige paremini säilinud rooma paleega maailmas.
Split oli kena linn, kuid mina eelistan siiski väiksemaid linnakesi ja külasid. Suured linnad on kõikjal, väljaspool vanalinna piire, suhteliselt sarnased.
Tagasiteel hüppasime läbi väikesel saarel asuvast Primošten'i nimelisest linnakesest. (http://en.wikipedia.org/ wiki/Primo%C5%A1ten) Linnake on omapärane kuna on ehitatud mäe otsa ja hakkab juba kaugelt silma. 16.sajandil türklaste invasiooni ajal ehitati kogu saarekesele ümber kaitsemüür, millest osa on ka tänapäeval alles.
Kuigi oli tegemist pühapäevaga, oli kogu saareke kui väljasurnud. Ronisime mööda kitsaid tänavaid saare keskel kõrguva kirikuni. Sealt avanes suurepärane vaade all laiuvale linnakesele ning merele. Primošten'il võib näha lisaks üldisele huvitavale arhitektuurile ka looduslikust kivist katustega vanu maju ja kõrvalhooneid. Ma pole selliseid Horvaatias enne näinud.
Vähemalt on nüüd osake Dalmaatsiast ka ära nähtud! Dubrovnik'usse me tõenäoliselt ei jõua kuna sinna on Zagrebist ~700 km ja nädalavahetusega 1500 km läbida ei ole eriti huvitav.
Otsustasime seekord üle vaadata osa Dalmaatsia rannikust, täpsemalt mereäärsed linnakesed Zadarist Splitini.
Zadar on Horvaatia suuruselt 5. linn. (http://en.wikipedia.org/wiki/Zadar) Linnaõigused sai ta esmakordselt juba rooma impeeriumi valisemise ajal. Sellest ajast on pärit ka paljud praegused vaatamisväärsused nagu näiteks vanalinna ümbritsenud kindlusemüür, rooma foorum ning arvukad kirikud ja katedraal.
Zadar'is asub ka kuulus "meriorel", mille konstrueeris 2005 aastal horvaatia arhtekt Nikola Bašič. Tegemist on omalaadse kaldalt merre ehitatud trepiga, mis lainete toimel harmoonilist heli tekitab. (http://en.wikipedia. org/wiki/Sea_organ)
Ööbima jäime väikesesse linna nimega Trogir (http://en.wikipedia.org/wiki/Trogir). Nagu Aadria mere rannikul asuvatele linnadele kohane, on ka see linnake väga pika ja kirju ajalooga. Kord valitsesid linna kreeklased, siis roomlased, siis veneetslased ja siis... Trogir on järjepidevalt linnana toiminud juba 2300 aastat! Trogiri vanalinn on nagu vabaõhumuuseum! Avarad väljakud ilusate kirikutega, kitsad plaaditud tänavad, armsad sisehoovid. Igal sammul on tunda ajalugu! Trogir on Horvaatia siiani nähtud linnadest vaieldamatult kõige ilusam.
Järgmisel hommikul jätkasime liikumist lõunapoole - Split'ini (http://en.wikipedia.org/wiki/Split,_Croatia) Split on Horvaatia suuruselt teine linn. Split on turistide seas tuntud oma arhitektuuri ja ka ilusate randade poolest. Split'i vanalinnas asub massiivne 3.sajandist pärinev rooma imperaatori Diocletiuse palee. (http://en.wikipedia.org/wiki/Diocletian%27s_Palace). Tänapäeval on küll osa sellest hävinenud, kuid tegemist olevat kõige paremini säilinud rooma paleega maailmas.
Split oli kena linn, kuid mina eelistan siiski väiksemaid linnakesi ja külasid. Suured linnad on kõikjal, väljaspool vanalinna piire, suhteliselt sarnased.
Tagasiteel hüppasime läbi väikesel saarel asuvast Primošten'i nimelisest linnakesest. (http://en.wikipedia.org/ wiki/Primo%C5%A1ten) Linnake on omapärane kuna on ehitatud mäe otsa ja hakkab juba kaugelt silma. 16.sajandil türklaste invasiooni ajal ehitati kogu saarekesele ümber kaitsemüür, millest osa on ka tänapäeval alles.
Kuigi oli tegemist pühapäevaga, oli kogu saareke kui väljasurnud. Ronisime mööda kitsaid tänavaid saare keskel kõrguva kirikuni. Sealt avanes suurepärane vaade all laiuvale linnakesele ning merele. Primošten'il võib näha lisaks üldisele huvitavale arhitektuurile ka looduslikust kivist katustega vanu maju ja kõrvalhooneid. Ma pole selliseid Horvaatias enne näinud.
Vähemalt on nüüd osake Dalmaatsiast ka ära nähtud! Dubrovnik'usse me tõenäoliselt ei jõua kuna sinna on Zagrebist ~700 km ja nädalavahetusega 1500 km läbida ei ole eriti huvitav.
No comments:
Post a Comment