Istria.

Möödunud laupäev viis meid Istria'sse - poolsaarele Horvaatia loodeosas.  (http://en.wikipedia.org/ wiki/Istria)  Tegemist on piirkonnaga, mil on huvitav ajalugu.   Nimelt on Istria aegade jooksul korduvalt Itaalia koosseisu kuulunud.   Seda viimati 1. maailmasõja ajal.   Itaalia mõjutusi on näha nii arhitektuuris kui ka kohalikus köögis.   Isegi linnade ja tänavate nimetused on kahes keeles - horvaatia ja itaalia.

Zagrebist Poreč'isse (linn Istria lääneosas) on umbes 240 km.  Suurem osa teest on tasuline kiirtee.   Kiirtee maksu võib laias laastus arvutada 1km=1EEK.  Nojah, praegu on meil juba eurod...

Ka sel korral muutus ilm, peale viimase tunneli läbimist , totaalselt.   Paistis päike ja sooja oli 5-6 kraadi rohkem.   Zagreb on väga halvas kohas mägede vahel ning kõik pilved näivat siia orgu kinni jäävat.

Poreč osutus väikseks armsaks linnakeseks mere ääres.  (http://en.wikipedia.org/wiki/Pore%C4%8D)  Hoolimata jahedavõitu ilmast tegime pikema tiiru mööda vanalinna.  Poreč'is asub oma kuldse mosaiigi poolest kuulus UNESCO maailmapärandite hulka kuuluv Eufraasia basiilika (http://en.wikipedia.org/ wiki/Euphrasian_Basilica).  Õnneks oli basiilika ka avatud ning meil õnnestus paar fotot teha.

Vanalinn meenutas oma kitsaste tänavate ja kollakshallide majadega tüüpilist Itaalia väikelinna.  Nagu ikka, oli igal nurgal kohvik või restoran, vahel sekka ka mõni suveniire müütav poeke.   Kuna kell näitas juba lõuna aega, siis võtsime ka meie ühes välikohvikus istet.   Seekord otsustasime ära proovida horvaatia pitsa.   Olin lugenud, et horvaatia pitsa pidi olema sama hea kui itaalias või isegi parem.  Pitsad on siin õhukese krõbeda põhjaga ning kate on samuti õhem kui meie harjunud oleme.

Toidu hinnad on võrreldavad meie hindadega.   Restoranis on hinnad isegi odavamad, eriti jookide hinnad.   Näiteks saab linna keskväljakul 0,5 l klaasi õlut 18-20 kuna eest (alla 3 euro).

Peale Poreč'ist lahkumist liikusime mööda väikseid rannikuäärseid teid alla Pula suunas.  (http://en.wikipedia .org/wiki/Pula)  Pula on piirkonna suurim linn ning tuntud oma tänini säilinud rooma ajastu ehitiste poolest .   Kõige tuntum on muidugi 1. sajandist pärinev rooma amfiteater.   Tegemist on maailma kuue suurema amfiteatri hulka kuuluva hästi säilinud amfiteatriga.  

Tagasi kodupoole sõitsime mööda poolsaare idakülge.   Oli näha, et kevad on kätte jõudmas.  Inimesed toimetasid aedades ja põldudel.   Kraavipervedel õitsesid võililled ning tundmatud roosad lilled.  Istrias, ja Horvaatias üldse, kasvatatakse palju oliivipuid ning samuti viinamarju.   Oliiviistandustes käis kõva okste lõikamine.

Üks huvitav asi, mis Istriast silma jäi, oli väga huvitavat värvi pinnas - punakaslilla.  Ma pole enne nii intensiivse värviga pinnast näinud!