Zagreb.

Pühapäeval otsustasime Zagrebi jääda ning viimaks vanalinnaga lähemalt tutvuda.  Ilm oli päikeseline, kuid tuuline ja sooja 14 kraadi ringis.  (Muide täna on juba 19 C sooja!)
Kodust kõnnib vanalinna umbes 10 minutiga.   Võiks ka trammiga sõita, kuid me pole seda süsteemi veel uurida jõudnud.  Ja vist ei uurigi kuna kõik on jalutuskäigu kaugusel.
On ikka suur vahe kui päike paistab!   Tuleb välja, et Zagrebi kesklinn polegi nii hall ja nii inetu kui esmalt tundus.   Tegelikult on see isegi ilus!   Autoga sõites ei pannud neid ilusaid ornamentide ja muude detailidega kaunistatud hooneid tähelegi.   Ilma soojenedes on kõik väljakud lilli täis istutatud ning purskkaevud tööle pandud.   Rahvas istub välikohvikutes ja naudib tassi kohvi või õlut.

Väga ilus hoone on 1895. aastal ehitatud Zagrebi rahvusteater (http://en.wikipedia.org/wiki/Croatian_ National_Theatre_in_Zagreb).

Zagrebi vanalinn (Gornji Grad ehk ülalinn) jaguneb kaheks osaks:  Kaptol ja Gradec.   Mäe otsas paiknevasse vanalinna saab sõita ka funikulööriga, mis pidi olema üks kiiremaid Euroopas.

Kõige uhkema ja erilisema hoonena jäi meile silma 13. sajandist pärinev St. Mark'i kirik oma värviliste katusekividega.   Nagu piparkoogimaja!

Kahjuks on pühapäeviti palju muuseumid ja vaatamisväärsused suletud või suletakse väga vara (kell 13:00) ning seetõttu saime neid ainult väljastpoolt imetleda.   Üllataval kombel meenutas ülemine osa vanalinnast väga Tallinna vanalinna.   Seda poleks ma küll uskunud!   Öeldakse küll, et Praha vanalinn olevat suurem variant Tallinna omast, kuid minuarust on Zagrebi vanalinn palju sarnasem.