Nagu hiljem selgus, on meie korteri asukoht suurepärane. Toomasel on tööle kõndida 15-20 minutit, minul kooli 5 minutit ning kesklinn/ vanalinn asub samuti 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Auto seisab suurema osa ajast maja esisel parkimisplatsil.
Jah, hakkasin jälle kohalikku keelt õppima :). Avastasin, et mulle meeldib väga leida sarnasusi erinevate keelte vahel, uurida sõnade päritolu ja muud sellist. Seega, mul on uus hobi - "koguda" erinevaid keeli!
Horvaatia keel on üsna keeruline. (Minu jaoks siiski mitte eriti kuna oskan vene keelt.) Horvaadi keele ajalugu on väga keeruline! Keda see täpsemalt huvitab, see saab infot siit: http://et.wikipedia.org/wiki/Serbia-horvaadi_keel. Lühidalt öeldes on ametlik horvaadi keel noor keel (19.saj.), mis kuulub lõunaslaavi keelterühma ja ei erine märkimisväärselt ülejäänud endise Jugoslaavia koosseisu kuulunud riikides räägitavatest keeltest. Niipalju kui mina aru sain, räägitakse näiteks Bosnia-Hertsogoviinas sama keelt väikeste variatsioonidega. Väikesed stiilinäited horvaatia keelest (hrvatski jezik):
trg - väljak
srce - süda
crvena - punane
izvrsno - suurepärane
Nagu näha, siis kaashäälikutega siin ei koonerdata!
Minu klassikaaslasteks on üliõpilane Norrast, üliõpilane Tšiilist, Austraalia-Korea abielupaar, Iisraeli ärimees, neiu Saksamaalt ning must mees Kameruunist. Tõeline internatsionaal! Tunnid on viis korda nädalas, kolm akadeemilist tundi korraga. Kolme kuuga peaks mingi ülevaate vist saama.
Mõne sõnaga Zagrebist ka. Kuna ilmad olid siiani jahedad (3-6 C), siis ei kutsunud eriti linnaga lähemalt tutvuma. Usun, et vanalinn (või õigemini vanalinnake) võib täitsa kena olla, kuid ülejäänud linna kohta seda öelda ei saa. Oleme tänaseks suurema osa linnast läbi sõitnud ning kõik on ühtlaselt hall ning lagunev. Kindlasti mängib siin oma osa ka aastatel 1991- 1995 toimunud sõda.
Zagreb paikneb Sava jõe ja Medvednica mäe vahelises orus umbes 170 km Aadria mere rannikust. Linna ülestähendatud ajalugu algab 1094. aastast, mil Ungari kuningas rajas siia piiskopkonna. http://et.wikipedia.org/wiki/Zagreb
Vahva asi on siin see, et iga nurga peal, igas korrusmajas on oma kafić (kohvik-baar) ning pekarna (pagaripood). Kohvi juuakse palju ja pirukat nosides kõnnib ringi iga teine zagreblane. Ma hakkan ka varsti "saiausku". Siiani eelistasin ikka musta leiba, kuid värskelt ahjust tulnud küpsetistele on raske vastu panna!
Jah, hakkasin jälle kohalikku keelt õppima :). Avastasin, et mulle meeldib väga leida sarnasusi erinevate keelte vahel, uurida sõnade päritolu ja muud sellist. Seega, mul on uus hobi - "koguda" erinevaid keeli!
Horvaatia keel on üsna keeruline. (Minu jaoks siiski mitte eriti kuna oskan vene keelt.) Horvaadi keele ajalugu on väga keeruline! Keda see täpsemalt huvitab, see saab infot siit: http://et.wikipedia.org/wiki/Serbia-horvaadi_keel. Lühidalt öeldes on ametlik horvaadi keel noor keel (19.saj.), mis kuulub lõunaslaavi keelterühma ja ei erine märkimisväärselt ülejäänud endise Jugoslaavia koosseisu kuulunud riikides räägitavatest keeltest. Niipalju kui mina aru sain, räägitakse näiteks Bosnia-Hertsogoviinas sama keelt väikeste variatsioonidega. Väikesed stiilinäited horvaatia keelest (hrvatski jezik):
trg - väljak
srce - süda
crvena - punane
izvrsno - suurepärane
Nagu näha, siis kaashäälikutega siin ei koonerdata!
Minu klassikaaslasteks on üliõpilane Norrast, üliõpilane Tšiilist, Austraalia-Korea abielupaar, Iisraeli ärimees, neiu Saksamaalt ning must mees Kameruunist. Tõeline internatsionaal! Tunnid on viis korda nädalas, kolm akadeemilist tundi korraga. Kolme kuuga peaks mingi ülevaate vist saama.
Mõne sõnaga Zagrebist ka. Kuna ilmad olid siiani jahedad (3-6 C), siis ei kutsunud eriti linnaga lähemalt tutvuma. Usun, et vanalinn (või õigemini vanalinnake) võib täitsa kena olla, kuid ülejäänud linna kohta seda öelda ei saa. Oleme tänaseks suurema osa linnast läbi sõitnud ning kõik on ühtlaselt hall ning lagunev. Kindlasti mängib siin oma osa ka aastatel 1991- 1995 toimunud sõda.
Zagreb paikneb Sava jõe ja Medvednica mäe vahelises orus umbes 170 km Aadria mere rannikust. Linna ülestähendatud ajalugu algab 1094. aastast, mil Ungari kuningas rajas siia piiskopkonna. http://et.wikipedia.org/wiki/Zagreb
Vahva asi on siin see, et iga nurga peal, igas korrusmajas on oma kafić (kohvik-baar) ning pekarna (pagaripood). Kohvi juuakse palju ja pirukat nosides kõnnib ringi iga teine zagreblane. Ma hakkan ka varsti "saiausku". Siiani eelistasin ikka musta leiba, kuid värskelt ahjust tulnud küpsetistele on raske vastu panna!
 |
| kortermaja Zagrebis |
 |
| Vukovara ristmik |
 |
| vaade korteri aknast |
No comments:
Post a Comment