Seekordne autoreis läks kuidagi sujuvamalt kui sõit Istanbuli. Nojah, Zagreb on ka peaaegu 1000 km lähemal! 2070 kilomeetrit Talinnast Zagrebi möödusid sekeldusteta. Esimese ööbimise tegime juba eelmisest korrast tuttavas Luna motellis Marijampoles Leedus. Kahe kuuga polnud motellis midagi muutunud. Naersime omaette, et peaks juba püsikliendi staatust taotlema kuna see oli meile viie kuu jooksul kolmas kord seal peatuda. Teise öö veetsime Tšehhis Frydek-Mistek nimelises linna Poola piiri lähistel. Seekordseks öömajaks leidsime hotelli nimega Central. Tegemist oli 70-ndatel-80-ndatel ehitatud grandioosse ehitisega, mida polnud tõenäoliselt ehituse ajast saati remonditud. Sellegipoolest jätsid hoone ja selle hiiglaslike mõõtmetega fuajee võimsa mulje. Võis ainult ettekujutada, milline sotsialistliku võimu sümbol see omal ajal oli!
Kolmanda päeva, 26.veebruari, õhtupoolikul saabusime Horvaatia piirile. Piiriületus läks kiiresti ja probleemideta. Kassi ei märganud jälle keegi!
Zagrebis broneeritud hotell "Galerija" osutus väga nigelaks. Pisikesed kulunud toad, 80-ndate sisustus, roosad kardinad. Ausalt öeldes jättis kogu linn esmapilgul oma halli nõukaaegse arhitektuuriga väga trööstitu mulje. Asja võimendasid veelgi lauspilvisus ning paar külmakraadi. Kuna oli juba õhtu, siis otsustasime selleks ööks paigale jääda ning hommikul midagi sobivamat otsida. Lootuses, et siin ikka midagi paremat leidub, mis sel hetkel kaheldavana tundus!
Järgmiseks hommikuks oli meil kokkulepitud kohtumine interneti kaudu leitud kinnisvaramaakleriga, et eelnevalt välja vaadatud korteritega tutvuda. Regasime end hotellist välja ning sõitsime kesklinna maakleriga kohtuma. Maakler ilmuski kokku lepitud ajal välja ning ostus vägagi meeldivaks inimeseks. Tundub, et horvaatlased ongi sõbralikud inimesed! Väga huvitav?! Ja nad on võimelised suhtlema võõrkeeltes! Hurraaaa! Selgus, et kõik korterid polegi saadaval ning meie võimalused ahenevad veelgi kuna soovime korterit ainult kolmeks kuuks. Ja mina unistasin, et saame seekord midagi tõeliselt vahvat! Õnneks paar varianti ikka oli ning suundusimegi neid üle vaatama. Järjekordselt sai selgeks, et internetist pole mõtet, linna tundmata, korterit valida. Asukoht on siiski väga oluline! Päeva lõpuks oli selge, et tuleb vist jääda esimesena nähtud kesklinnas asuva korteri juurde. Maja välisilme ehmatas alul päris ära - kole 80-ndate korrusmaja raudtee lähistel. See-eest olid koridor ja korter ise täitsa kenad. Avar elutuba, suur rõdu, kaks magamistuba ning kaks tualettruumi, üks neist vannitoas. Kokku 85 m2. Ka olid korteris juba olemas nii internet kui SAT-TV. (Istanbulis pidi internetti pulgaga rõdult püüdma ning televiisorist ainsana arusaadav CNN.) Võtsime siiski järgmise päevani mõtlemisaega, sest vähemalt mina olin meie elamist teistsugusena ette kujutanud.
Selleks ööks olime endale valinud kesklinnas asuva hotelli Laguna. Hotell oli tunduvalt viisakam, kuid siiski väsinud olemisega. Tegelikult meenutab kogu Zagreb ja selle õhustik mõnd linna Venemaalt või siis Eestit 15-20 aastat tagasi. Pettumus - olin lootnud eest leida midagi Praha sarnast. Õlu on siin ka suhteliselt kehv :)
Peale üht- ja teistpidi vaagimist otsustasime tolle korteri ära võtta - ainult kolm kuud ju! Nagu edaspidi selgub, oligi see väga õige otsus!
Kolmanda päeva, 26.veebruari, õhtupoolikul saabusime Horvaatia piirile. Piiriületus läks kiiresti ja probleemideta. Kassi ei märganud jälle keegi!
Zagrebis broneeritud hotell "Galerija" osutus väga nigelaks. Pisikesed kulunud toad, 80-ndate sisustus, roosad kardinad. Ausalt öeldes jättis kogu linn esmapilgul oma halli nõukaaegse arhitektuuriga väga trööstitu mulje. Asja võimendasid veelgi lauspilvisus ning paar külmakraadi. Kuna oli juba õhtu, siis otsustasime selleks ööks paigale jääda ning hommikul midagi sobivamat otsida. Lootuses, et siin ikka midagi paremat leidub, mis sel hetkel kaheldavana tundus!
Järgmiseks hommikuks oli meil kokkulepitud kohtumine interneti kaudu leitud kinnisvaramaakleriga, et eelnevalt välja vaadatud korteritega tutvuda. Regasime end hotellist välja ning sõitsime kesklinna maakleriga kohtuma. Maakler ilmuski kokku lepitud ajal välja ning ostus vägagi meeldivaks inimeseks. Tundub, et horvaatlased ongi sõbralikud inimesed! Väga huvitav?! Ja nad on võimelised suhtlema võõrkeeltes! Hurraaaa! Selgus, et kõik korterid polegi saadaval ning meie võimalused ahenevad veelgi kuna soovime korterit ainult kolmeks kuuks. Ja mina unistasin, et saame seekord midagi tõeliselt vahvat! Õnneks paar varianti ikka oli ning suundusimegi neid üle vaatama. Järjekordselt sai selgeks, et internetist pole mõtet, linna tundmata, korterit valida. Asukoht on siiski väga oluline! Päeva lõpuks oli selge, et tuleb vist jääda esimesena nähtud kesklinnas asuva korteri juurde. Maja välisilme ehmatas alul päris ära - kole 80-ndate korrusmaja raudtee lähistel. See-eest olid koridor ja korter ise täitsa kenad. Avar elutuba, suur rõdu, kaks magamistuba ning kaks tualettruumi, üks neist vannitoas. Kokku 85 m2. Ka olid korteris juba olemas nii internet kui SAT-TV. (Istanbulis pidi internetti pulgaga rõdult püüdma ning televiisorist ainsana arusaadav CNN.) Võtsime siiski järgmise päevani mõtlemisaega, sest vähemalt mina olin meie elamist teistsugusena ette kujutanud.
Selleks ööks olime endale valinud kesklinnas asuva hotelli Laguna. Hotell oli tunduvalt viisakam, kuid siiski väsinud olemisega. Tegelikult meenutab kogu Zagreb ja selle õhustik mõnd linna Venemaalt või siis Eestit 15-20 aastat tagasi. Pettumus - olin lootnud eest leida midagi Praha sarnast. Õlu on siin ka suhteliselt kehv :)
Peale üht- ja teistpidi vaagimist otsustasime tolle korteri ära võtta - ainult kolm kuud ju! Nagu edaspidi selgub, oligi see väga õige otsus!
No comments:
Post a Comment